1962. aasta septembrist juhtis kooli Loora Raiste, kelle ajal ehitati välja söökla ja poiste tööõpetuse ruumid. Ka mõte uuest majast kasvas ja omandas kindlamaid piirjooni. Linnaisad pakkusid uue kooli asukohaks praeguse Tallinna Südalinna Kooli kohal asunud segusõlme maa-ala tollasel Kingissepa tänaval. Krundi laiendamisel lammutati selle idapoolses osas ennatlikult kuulsa nahakunstniku Eduard Taska korralik kolmekordne maja. Uut koolimaja pandi ehitama vangid. Ehitustöö oli lohakas, töökorraldus halb nagu tollal tavaline. Uue koolihoone pidi endale saama Tallinna 14. 8-klassiline Kool kaugema perspektiiviga saada keskkooliks, mis tollal oli 11-klassiline. Maja pidi valmima 1966. aasta septembriks. Ootamatusena tuli kõrgemal pool tehtud otsus, et koos 14. kooliga asub sellesse majja ka vene õppekeelega 32. Keskkool Sakala tänavalt, mille paekivist hoone läks naabruses asuva Õpetajate Täiendusinstituudi käsutusse. Nii tekkis venestamise eesmärgil 1966. aasta sügisel uus eesti-vene segakool, mis sai nimeks Tallinna 47. 8-klassiline Kool. Koolijuhataja Loora Raiste andis oma õpilased ja õpetajad üle uue kooli esimesele direktorile Alo Kuldkepile. Õppima asus 1089 õpilast 32 klassikomplektis. Töö toimus kahes vahetuses.
1966. aasta 1. septembril kogunes uus koolipere Kalevi spordihalli ette. Kõnelesid vanad koolijuhid, ehitajad andsid üle traditsioonilise koolimaja võtme ja kolonnis suunduti oma uue kooli juurde.
Kakskeelse kooli esimesed aastad ei olnud sugugi kerged ei õpilastele, õpetajatele ega kooli direktorile: kaks keelt, kaks kultuuri, kaks ellusuhtumist viisid tihti konfliktideni ja õpilaste puhul isegi kaklusteni. Keele erinevuste tõttu oli raske korraldada ühisüritusi, õpilaskonna vahel ei kujunenud vahetuid kontakte.
Ometi on sellestki ajast meeldivaid mälestusi, sest kool jääb ikka kooliks kõigi oma rõõmude ja muredega, toredate ja vähem toredate sündmustega. Üks põnevamaid ja oodatumaid üritusi oli moedemonstratsioon tüdrukute poolt käsitöötundides ise õmmeldud riietest. See toimus kooli aulas, kuhu, nagu päris moedemonstratsioonidelgi, oli läbi saali rajatud pikk kõrge poodium (tänapäeval catwalk), mida mööda muusika saatel liikudes näidati oma näputöö tulemusi.
Palju põnevust ja valjuhäälset kaasaelamist tõid endaga kaasa iga-aastased klassidevahelised korvpallivõistlused. Osalejate hulgas olid väga tugevad korvpallurid: tänaseks vabariigis hästi tuntud avaliku elu ja sporditegelased Anti Oidsalu ja Kalle Klandorf.
Alates 01.09.1968 oli kooli nimeks Tallinna 47. Keskkool. Mindi üle kabinettide süsteemile.
1969/70. õppeaastast algas koostöö ujumiskooliga ja avati mitu ujumisklassi. Alustati ka autoõpetuse tundidega.
24. juunil 1971.a. lõpetab kooli I lend.
Järgmisel õppeaastal viiakse sisse sõjalise algõpetuse tunnid ja kooli šefiks saab kondiitritoodete vabrik „Kalev“. See tähendas muuhulgas ka seda, et igal neljapäeval pidid ühe klassi õpilased koos klassijuhatajaga minema vabrikusse „šeffe abistama“ ehk tööle. Algul oli see õpilaste jaoks väga ahvatlev võimalus, kuid ajapikku muutus tüütuks kohustuseks.